Mis on tserebraalparalüüs (CP)?

Tserebraalparalüüs ehk CP (inglise keeles cerebral palsy) on püsiv liikumis- ja kehahoiuhäirete rühm, mille põhjuseks on areneva aju kahjustus või arenguhäire. See mõjutab inimese võimet kontrollida oma lihaseid, liigutusi, tasakaalu ja koordinatsiooni.

CP ei ole üks kindlate sümptomitega haigus. Tegemist on erinevate seisundite rühmaga, mille avaldumine ja raskusaste võivad inimeseti märkimisväärselt erineda.

Mõnel inimesel mõjutab CP peamiselt ühte kätt või jalga, teisel tervet kehapoolt ning kolmandal kõiki nelja jäset. Osa CP-ga inimesi vajab igapäevaelus ulatuslikku kõrvalabi, teised elavad iseseisvalt, töötavad ja tegelevad aktiivselt spordiga.

Oluline on mõista, et CP diagnoos ei määra üksi inimese võimeid ega võimalusi.

1. Kuidas tserebraalparalüüs tekib?

Tserebraalparalüüs kujuneb välja ajal, mil lapse aju alles areneb. Ajukahjustus või arenguhäire võib tekkida enne sündi, sünnituse ajal või varases lapseeas.

Võimalikud põhjused ja riskitegurid on näiteks:

• Loote aju arenguhäired raseduse ajal.
• Enneaegne sünd ja väga väike sünnikaal.
• Aju verevarustuse häired või insult arenevas ajus.
• Teatud rasedusaegsed või vastsündinuea infektsioonid.
• Raske hapnikupuudus, mis põhjustab ajukahjustuse.
• Varases lapseeas tekkinud raske ajukahjustus.

Paljudel juhtudel ei ole võimalik kindlaks teha üht konkreetset põhjust. Samuti ei tähenda CP diagnoos automaatselt seda, et sünnitusel oleks midagi valesti läinud.

CP ei ole nakkushaigus ning enamasti ei ole see otseselt pärilik haigus, kuigi teatud geneetilised tegurid võivad mõnel juhul selle kujunemises rolli mängida.

2. Millised on CP peamised vormid?

Tserebraalparalüüsi liigitatakse eelkõige selle järgi, millised liikumishäired inimesel esinevad.

Spastiline CP

Spastiline CP on kõige sagedasem vorm.

Selle peamine tunnus on suurenenud lihastoonus ehk spastilisus. Lihased võivad olla jäigad ning nende lõdvestamine ja liigutuste täpne juhtimine raskendatud.

Spastilisus võib mõjutada kõndimist, jooksmist, käelisi tegevusi, tasakaalu ja liigeste liikuvust.

Sõltuvalt kahjustuse ulatusest võib esineda:

• Hemiparees – mõjutatud on peamiselt üks kehapool.
• Diparees – mõjutatud on eelkõige mõlemad jalad.
• Tetraparees – mõjutatud on kõik neli jäset.

Düskineetiline CP

Selle vormi korral on inimesel raskusi tahtmatute liigutuste ja lihastoonuse muutuste kontrollimisega.

Liigutused võivad olla aeglased, väänlevad või järsud. Lihastoonus võib eri olukordades muutuda.

Ataktiline CP

Ataktilise CP peamine tunnus on tasakaalu ja koordinatsiooni häire.

Inimesel võib olla raske sooritada täpseid liigutusi, hoida tasakaalu või kontrollida liigutuste suunda ja ulatust.

Segavorm

Mõnel inimesel esineb korraga mitme CP-vormi tunnuseid, näiteks spastilisust koos düskineetiliste liigutustega.

3. Mis on spastiline hemiparees?

Spastiline hemiparees on CP vorm, mille puhul on mõjutatud peamiselt keha üks pool – kas parem või vasak.

Näiteks vasakpoolse spastilise hemipareesi korral võivad vasaku käe ja jala lihaste töö, jõud, koordinatsioon ning liigutuste ulatus erineda parema kehapoole omadest.

Tüüpilised tunnused võivad olla:

• Ühe kehapoole lihaste suurem jäikus.
• Käe või jala piiratud liikumisulatus.
• Kehapoolte erinev lihasjõud.
• Asümmeetriline kõnnak või jooksutehnika.
• Raskused peenmotoorikat nõudvate tegevustega.
• Tasakaalu ja koordinatsiooni eripärad.

Kõigil inimestel ei esine neid tunnuseid ühesugusel määral.

Hemiparees ei tähenda tingimata täielikku halvatust. Inimesel võib olla säilinud märkimisväärne liikumisvõime, kuid liigutuste juhtimine nõuab rohkem pingutust.

Näiteks võib inimene iseseisvalt kõndida ja joosta, kuigi tema keha kaks poolt töötavad erinevalt.

4. Kuidas CP mõjutab inimese liikumist?

Liikumine on keerukas protsess, mis nõuab aju, närvisüsteemi ja lihaste koordineeritud koostööd.

CP korral võib see koostöö olla häiritud.

Selle tulemusena võivad tekkida erinevused:

• Lihastoonuses: lihased võivad olla liiga pinges või nende toonuse reguleerimine võib olla raskendatud.
• Koordinatsioonis: liigutuste ajastamine ja täpne sooritamine võib nõuda rohkem keskendumist.
• Tasakaalus: keha raskuskeskme kontrollimine võib olla keerulisem.
• Liigeste liikuvuses: lihaste ja kõõluste jäikus võib piirata liikumisulatust.
• Lihasjõus: teatud lihasrühmad võivad olla nõrgemad.
• Vastupidavuses: sama tegevus võib nõuda rohkem energiat kui liikumishäireta inimesel.

Eriti oluline on mõista, et CP ei mõjuta ainult lihaseid. Muutunud liikumismuster võib suurendada koormust ka liigestele, kõõlustele ja teistele lihasrühmadele.

Näiteks ühe jala piiratud liikumise korral võib teine jalg teha liikumise ajal rohkem tööd.

See ei tähenda, et CP-ga inimene ei võiks sportida. Küll aga tuleb arvestada individuaalse liikumisvõime, koormustaluvuse ja taastumisega.

5. Kas tserebraalparalüüs muutub vanusega?

Tserebraalparalüüsi põhjustanud varajane ajukahjustus ei ole iseenesest progresseeruv. See tähendab, et algne ajukahjustus ei süvene CP tõttu pidevalt.

See ei tähenda aga, et inimese füüsiline seisund elu jooksul ei muutuks.

Vanusega võivad muutuda lihaste ja liigeste seisund, liikuvus, koormustaluvus ning igapäevaseks liikumiseks vajalik pingutus.

Mõnel inimesel võivad aja jooksul sageneda:

• Lihaste ja liigeste valud.
• Lihasväsimus.
• Liigeste ülekoormus.
• Lihaste ja kõõluste lühenemisest tulenevad liikumispiirangud.
• Kõndimise või teiste igapäevaste tegevuste raskused.

Samas ei kulge need muutused kõigil ühtemoodi.

Regulaarne, sobivalt kohandatud liikumine, jõutreening, taastumine ja vajaduse korral taastusravi võivad aidata säilitada füüsilist võimekust ning igapäevast iseseisvust.

Uute sümptomite või selgelt halveneva liikumisvõime korral on oluline pöörduda tervishoiutöötaja poole, mitte pidada kõiki muutusi automaatselt CP loomulikuks osaks.

6. CP ja füüsiline aktiivsus

Aastakümneid tagasi võidi liikumispuudega inimestele soovitada füüsilise koormuse piiramist. Tänapäevane käsitlus rõhutab aga sobiva ja individuaalselt kohandatud füüsilise aktiivsuse tähtsust.

CP-ga inimesele võib sobida näiteks kõndimine, ujumine, rattasõit, jõutreening või jooksmine – sõltuvalt tema liikumisvõimest ja tervislikust seisundist.

Regulaarne füüsiline aktiivsus võib aidata:

• Arendada või säilitada lihasjõudu.
• Parandada südame ja veresoonkonna vastupidavust.
• Säilitada liigeste liikuvust.
• Toetada tasakaalu ja koordinatsiooni.
• Vähendada kehalise passiivsusega seotud terviseriske.
• Parandada üldist heaolu ja elukvaliteeti.

Treeningu kavandamisel tuleb arvestada, et CP-ga inimesel võivad liikumise energiakulu, lihasväsimus ja taastumisvajadus erineda teiste inimeste omadest.

Üks universaalne treeningplaan ei sobi kõigile.

7. Kas CP-ga inimene saab joosta?

Jah, osa tserebraalparalüüsiga inimestest saab joosta, sealhulgas pikemaid distantse.

Jooksmisvõime sõltub mitmest tegurist: CP vormist ja raskusastmest, lihasjõust, koordinatsioonist, liigeste liikuvusest, tasakaalust ning inimese treenitusest.

Mõni CP-ga inimene ei saa iseseisvalt kõndida. Teine võib aga osaleda rahvajooksudel, läbida poolmaratoni või võistelda tipptasemel parasportlasena.

Seetõttu ei saa üksnes diagnoosi põhjal otsustada, milline sportlik eesmärk on inimesele saavutatav.

CP-ga jooksja puhul võivad olulist rolli mängida jooksutehnika asümmeetria, lihaste erinev koormus, energiakulu, sobivad jalanõud ja piisav taastumine.

Neid teemasid käsitlen põhjalikumalt järgmistes rubriikides „CP ja jooksmine“ ning „Pikamaajooks“.

Kokkuvõte

Tserebraalparalüüs on elukestev neuroloogiline seisund, kuid selle mõju inimese igapäevaelule ja füüsilisele võimekusele võib olla väga erinev.

CP ei määra inimese iseloomu, eesmärke ega kõiki tema võimalusi.

Oluline on hinnata iga inimest individuaalselt, arvestades tema võimeid, vajadusi, tervislikku seisundit ja isiklikke eesmärke.

Tserebraalparalüüs võib muuta liikumise keerulisemaks, kuid ei välista automaatselt aktiivset elu ega sportimist.

Kasutatud ja soovitatavad allikad

1. Centers for Disease Control and Prevention (CDC) – About Cerebral Palsy. https://www.cdc.gov/cerebral-palsy/about/index.html
2. National Institute for Health and Care Excellence (NICE) – Cerebral palsy in adults, juhend NG119. https://www.nice.org.uk/guidance/ng119
3. NICE – Cerebral palsy in under 25s: assessment and management, juhend NG62. https://www.nice.org.uk/guidance/ng62
4. Rosenbaum P. jt (2007). A report: the definition and classification of cerebral palsy April 2006. Developmental Medicine & Child Neurology, 49(Suppl. 109), 8–14.