Aasta tagasi soovisin osaleda SEB maratoni poolmaratonil, kuid enne seda jooksin ma raja katsetuseks läbi. Tulemuseks sain 02:26:00. Raja läbimine enne võistlust andis mulle veendumuse, et saan sellega hakkama ka poolmaratonil. Ja oh seda õnnetunnet kui suutsin koos teistega joostes SEB maratoni poolmaratonil veel oma aegagi parandada, ametlikuks võistluste lõpptulemuseks kuulutati 02:17:18. Siiski ei olnud ma saadud tulemusega rahul – miski ütles mulle, et olen rohkemaks võimeline. Olin teadlik, et Jõgeval viiakse läbi ühistreeninguid, millega läksin huvi tõttu tutvuma. Kõik tundus mulle sobilik ning konksu otsas ma olingi :). Sain Viljariga kaubale ning alustasin tema näpunäidete järgi trenni tegemist. Olin endale võtnud eesmärgiks oma jooksutulemusi märgatavalt parendada, millega ma juba 2016. aasta sügisel edukalt hakkama sain.
Oma selle suve viimased trennid pühendasingi eesseisvale Südasuvemaratonile. Soovisin endast ikka võimalikult head muljet seal jätta . Püüdsin selle jaoks täita Viljari ettekirjutusi 100%, no see peaaegu õnnestus, mõned üksikud harjutused jätsin kahe silma vahele :D, aga jooksukilomeetrid tegin kõik ausalt ära.  Neljapäeva õhtul palusin Ingritil oma paremat jalga kineteibiga teibida, et võistlusel  paremini vastu peaks, sest  Rapla jooksul vedas mu parem jalg mind natuke alt.
23. juuli hommik algas mul juba traditsiooniliselt kaerahelbepudruga. Võistluspaika jõudsin peale üheksat, millest on mul  natukene kahju, sest ei näinud seetõttu maratoni starti, kuid õnneks nägin liidrite kahte esimest ringi.AL_L9234

10:30 oligi poolmaratoni start. Jooksmist alustasin koos Ingritiga, kuid  peale 1,5 km jooksu leidis ta,  et selline tempo on tema jaoks kiire ja nii ma  läksingi oma teed. Esialgu tundus kõik nii roosa ja rõõsa – jalg ei valutanud, leidsin endale hea eesjooksiku, kellele ennast külge haakida. Lisaks oli rajal mõeldud ka sportlaste jahutamisele, mis tundus lihtsalt ideaalne.

SF-fbba2cde1832691a45a93801b4b0d5bb

Teisel ringil tundsin paremas reies juba kangust, mistõttu aeglustasin tempot ja jäin taas üksi. Nii jooksin umbes paar kilomeetrit, kuni minu ette ilmus jälle üks spartalanna (ei see polnud hallutsinatsioon minevikust, vaid ikka klubi “Sparta” jooksja) ning tegin kiire otsuse, et ajan teda taga. See oli nagu deja vu, sest kõik kordus nagu esimese ringil.

Kolmas ring algas minu jaoks veel  tugevama jala kangeks jäämisega. Lisaks oli juba väsimus ka tekkinud, sest eelmisel ringil sai palju slaalomit joostud. Liikusin üle treeningtempole  ning hoidsin kiirust ikka kuskil 10,50 ja 11 km/h vahel. Püüdsin oma eesjooksjat ikka kätte saada, kuid  üks hetk läks kõik metsa, õigem oleks vist öelda, et tema kadus metsa. See morjendas mind nii, et  lubasin endast mööda mitmeid inimesi, kes olid eelnevalt minu botase taldu näinud :). Viimaks võtsin end siiski kokku ja spurtisin finišisse.  Ametlikuks ajaks märgiti 01:50:05,9

Rääkides poolmaratoni  kõige põnevamast raja osast, siis minu jaoks oli see 1 km metsateel jooksmist. See oli nauding, sest maapind oli jalgade all pehme ning ei tekitanud jalgades valulikkust.

võsurada

Võrdluseks SEB Tallinna maratoni 21,1km ja Südasuvemaratoni 21,1km

võrdlus

Toimetaja: Jane Rist