Jooksmine

SEB Tallinna poolmaraton- läbi raskuste tähtede poole

Kuidagi märkamatult on kätte jõudnud sügis, mis on ka sel aastal nagu tujukas printsess – ühel päeval sillerdab taevas päike ning sooja on rohkem kui südasuvel, kuid järgmisel päeval kisub külm tuul jälle puudelt lehti ning tuleb selga panna talvejopp. No tänu sügise saabumisele on selleks aastaks selja taha jäetud ka SEB maraton. Siiski mahtus nii Südasuve kui ka SEB maratoni vahele veel kaks võistlust, milledest ma seekord midagi kirja ei pannud.

6. aug toimusid Mõisaküla kodukandipäevad, kus onutütar korraldas „II Mikk Variku jooksu“, mille distantsi pikkuseks olid 2,1 km. Selles osalesid peaaegu kõik Varikud, kes kohal olid tulnud. Igatahes stardis oli jooksjaid 23. Ma saavutasin 9 minutiga kolmanda koha, no kõva keskmine Varik vist ikka 🙂.

12. aug toimus Eesti Ööjooks, kus polnud endale ühetegi kindalt eesmärki seadnud, see sai nii soojenduseks ja meeleolu tõstmiseks kavva võetud. Aeg tuli täitsa hea 00:45:41. Sel päeval oli aga meeletu suur torm, no mida ei saa küll võrrelda mõne troopilise tormiga, kuid meie jaoks ikka selline korralik tegija. Heameel on tõdeda, et mina lõpetasin oma võistluse enne kui torm alata jõudis. Seega minu võit. 😊

Peale Südasuve poolmaratoni keskendusin peamiselt ikka SEB poolmaratonile. Kuigi pärast nii head jooksu, nagu tegin Võsul, oli raske keskenduda treeningutele, hakkas kõik viimaks hästi sujuma. Siiski, mida lähemale jõudis 10 september, seda rohkem pinge ja ootused kasvasid. Jooksu kohta tuli iga päev teavet nii sotsiaalmeedias kui ka meedias. See ei mõjunud mulle aga psühholoogiliselt hästi ning tekitas pidevalt lisapinget.

SEB jooks algas minu jaoks juba traditsiooniliselt kell 8, sest saatsin maratonirajale hea sõbra Riho, onutütred Tiina ning Tiiu ja Tauno. Enda starti tulli veel kolm pikka tundi oodata.

Kell 12 avatakse poolmaratoni rada, mis on sel aastal täiesti uuenenud, kuid minu jaoks on see tuttav, sest olen neid tänavaid ja radu terve aasta vältel oma treeningutes kasutanud. Inimmassist läbi jooksmine oli siiski suhteliselt keeruline. No on ju iga mees ja naine enda ületamiseks ja proovile panemiseks siia kohale tulnud ning soovib anda endast parimat. Nägin grupis veel mitu Prorunnerit. Tegin peas plaani, et katsun grupis püsida Stroomi ranna või Tööstuse Rimini ja sealt tõstan tempot kuni võiduka lõpuni. Paraku pole aga kõik plaanid mõeldud täitmiseks, nii ka minuga. Seekord kahetsen, et lasin liiga vara grupist jalga ning ei suutnud ka oma kiirust piisavalt hoida – tempo langus tuli 4 km enne lõppu. Olin pettunud, sest aeg alla 01:40:00 oli ju käega katsutav, aga pean kahjutundega tõdema, et mul on vaja veel jooksjana kasvada ning areneda.

Finišis valdasid kahetsed tunded ja ilmselt need jäävadki kestma kuni järgmise sügiseni. Aeg oli hea ja selle aasta püstitatud eesmärk sai täietud 01:45:00, kuid uskusin endasse ja olin peaaegu valmis ka 01:40:00 ületama. Head meel on aga sellest, et 21,1km jooksudes on mu keskmine pulss olnud alla 160 ja kiirus ikka keskmiselt 12 või rohkem.

Järgmine jooksulahing jälle Viljandi Pika tänava tõusuga 😊

Toimetaja Jane Rist

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga