Tserebraalparal\u00fc\u00fcs (CP) on p\u00fcsiv liikumis- ja kehahoiakuh\u00e4ire, mis tekib areneva aju kahjustuse v\u00f5i arenguh\u00e4ire tagaj\u00e4rjel. Kuigi ajukahjustus ise ei ole progresseeruv, v\u00f5ivad lihaste, liigeste ja liikumisv\u00f5imega seotud probleemid elu jooksul muutuda.<\/p>\n\n\n\n
CP m\u00f5jutab inimeste liikumist erinevalt. M\u00f5nel inimesel on raskusi iseseisva k\u00f5ndimisega, teisel on v\u00f5imalik harrastada jooksmist, ujumist, jalgrattas\u00f5itu v\u00f5i v\u00f5istlussporti.<\/p>\n\n\n\n
Tserebraalparal\u00fc\u00fcs ei t\u00e4henda, et inimene ei saaks oma kehalist v\u00f5imekust arendada.<\/strong> Vastupidavus, lihasj\u00f5ud, tasakaal ja liikumisoskused on teatud m\u00e4\u00e4ral treenitavad ka CP-ga inimestel.<\/p>\n\n\n\n Treeningu planeerimisel tuleb siiski arvestada, et CP-ga inimese n\u00e4rvi- ja lihass\u00fcsteem v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada teisiti. Seet\u00f5ttu ei pruugi tavap\u00e4rased treeningmeetodid k\u00f5igile \u00fchtemoodi sobida.<\/p>\n\n\n\n Regulaarne kehaline aktiivsus aitab s\u00e4ilitada \u00fcldist tervist, toetada s\u00fcdame-veresoonkonna t\u00f6\u00f6d, arendada lihasj\u00f5udu ning parandada v\u00f5i s\u00e4ilitada igap\u00e4evast liikumisv\u00f5imet.<\/p>\n\n\n\n CP-ga inimestel v\u00f5ivad esineda lihasn\u00f5rkus, liigeste liikuvuspiirangud, tasakaaluh\u00e4ired ja suurenenud energiakulu liikumisel. Need tegurid v\u00f5ivad v\u00e4hendada inimese kehalist aktiivsust, mis omakorda v\u00f5ib p\u00f5hjustada vastupidavuse ja lihasj\u00f5u edasist langust.<\/p>\n\n\n\n Nii v\u00f5ib tekkida n\u00f5iaring: liikumine on raske, mist\u00f5ttu liigutakse v\u00e4hem, ning v\u00e4hene liikumine muudab f\u00fc\u00fcsilise tegevuse veelgi raskemaks.<\/p>\n\n\n\n Sobiv treening aitab seda ringi katkestada.<\/p>\n\n\n\n Treeningu eesm\u00e4rk ei pea olema ainult sportliku tulemuse parandamine. Sama olulised v\u00f5ivad olla iseseisvuse s\u00e4ilitamine, igap\u00e4evaste tegevuste lihtsustamine, enesetunde parandamine ja liikumisr\u00f5\u00f5m.<\/p>\n\n\n\n CP-ga inimestel v\u00f5ib olla v\u00e4henenud v\u00f5ime lihaseid maksimaalselt aktiveerida. Selle tulemusena v\u00f5ib lihasj\u00f5ud olla v\u00e4iksem isegi siis, kui inimene teeb regulaarselt kehalist t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n Lihasn\u00f5rkus v\u00f5ib m\u00f5jutada k\u00f5ndimist, jooksmist, trepist liikumist, h\u00fcppamist ja tasakaalu s\u00e4ilitamist.<\/p>\n\n\n\n Spastilisus on lihase suurenenud vastupanu kiirele venitusele. See v\u00f5ib raskendada sujuvaid liigutusi ja m\u00f5jutada liigeste liikuvust.<\/p>\n\n\n\n Spastilisus ei t\u00e4henda siiski automaatselt suuremat lihasj\u00f5udu. Lihas v\u00f5ib olla pinges, kuid samal ajal n\u00f5rk.<\/p>\n\n\n\n Treeningu eesm\u00e4rk ei ole tingimata spastilisuse t\u00e4ielik k\u00f5rvaldamine, vaid inimese liikumisv\u00f5ime ja funktsiooni parandamine.<\/p>\n\n\n\n CP korral v\u00f5ivad lihased aktiveeruda ebatavalisel ajal v\u00f5i t\u00f6\u00f6tada \u00fcksteisele vastu.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00fche lihase aktiveerumise ajal pingestuda ka vastassuunalist liigutust tegev lihas. See v\u00f5ib muuta liikumise v\u00e4hem \u00f6konoomseks.<\/p>\n\n\n\n Tasakaalu s\u00e4ilitamine eeldab n\u00e4rvis\u00fcsteemi, lihaste, n\u00e4gemise ja kehaasendi tunnetuse koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n CP-ga inimesel v\u00f5ivad need mehhanismid olla h\u00e4iritud, mist\u00f5ttu v\u00f5ib ebatasasel pinnal liikumine v\u00f5i kiire suunamuutus olla keerulisem.<\/p>\n\n\n\n \u00dchepoolse ehk hemipleegilise CP korral on \u00fcks kehapool rohkem haaratud.<\/p>\n\n\n\n See v\u00f5ib p\u00f5hjustada erinevusi jalgade j\u00f5us, sammupikkuses, liikumisulatuses ja koormuse jaotumises.<\/p>\n\n\n\n Treenimisel tuleb arvestada m\u00f5lema kehapoole vajadustega, v\u00e4ltides olukorda, kus tugevam pool peab pidevalt kogu lisakoormuse kandma.<\/p>\n\n\n\n Aeroobne treening arendab s\u00fcdame, kopsude ja vereringes\u00fcsteemi v\u00f5imet varustada t\u00f6\u00f6tavaid lihaseid hapnikuga.<\/p>\n\n\n\n Sobivad tegevused v\u00f5ivad olla k\u00f5ndimine, jooksmine, jalgrattas\u00f5it, ujumine, s\u00f5udeergomeeter v\u00f5i muud r\u00fctmilised tegevused.<\/p>\n\n\n\n Valik s\u00f5ltub inimese liikumisv\u00f5imest ja sellest, millist tegevust ta saab ohutult ning j\u00e4rjepidevalt sooritada.<\/p>\n\n\n\n Verschuren ja kolleegid avaldasid 2016. aastal CP-ga inimeste kehalise aktiivsuse ja treeningu soovitused.<\/p>\n\n\n\n Aeroobse treeningu puhul soovitati alustajatel alustada \u00fchest-kahest treeningust n\u00e4dalas ning suurendada sagedust j\u00e4rk-j\u00e4rgult kolme korrani. \u00dche treeningu kestuseks soovitati v\u00e4hemalt 20 minutit, kui see on inimesele j\u00f5ukohane.<\/p>\n\n\n\n Soovitustes k\u00e4sitleti ka treeningu intensiivsust, l\u00e4htudes pulsist, pulsivarust v\u00f5i maksimaalsest hapnikutarbimisest.<\/p>\n\n\n\n Need soovitused on \u00fcldised ega t\u00e4henda, et iga CP-ga inimene peaks treenima samasuguse pulsiga v\u00f5i sama kaua.<\/p>\n\n\n\n Treeningu intensiivsuse m\u00e4\u00e4ramisel tuleb arvestada inimese tegeliku kehalise v\u00f5imekusega.<\/p>\n\n\n\n Kasulikud n\u00e4itajad on:<\/p>\n\n\n\n CP-ga inimese puhul ei pruugi pulss \u00fcksi anda t\u00e4ielikku pilti koormusest.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks v\u00f5ib s\u00fcdame-veresoonkonna s\u00fcsteem veel koormusega toime tulla, kuid \u00fche jala lihased v\u00f5ivad olla juba tugevalt v\u00e4sinud.<\/p>\n\n\n\n Seet\u00f5ttu tasub j\u00e4lgida nii \u00fcldist kui ka kohalikku lihasv\u00e4simust.<\/p>\n\n\n\n J\u00f5utreening on CP-ga inimese treeningu oluline osa.<\/p>\n\n\n\n Varem kardeti m\u00f5nikord, et j\u00f5uharjutused v\u00f5ivad spastilisust suurendada. T\u00e4nap\u00e4evased uuringud ei toeta \u00fcldist seisukohta, et sobivalt korraldatud j\u00f5utreening oleks CP-ga inimestele spastilisuse t\u00f5ttu vastun\u00e4idustatud.<\/p>\n\n\n\n Samas s\u00f5ltub treeningu m\u00f5ju inimese seisundist, harjutuste valikust ja koormusest.<\/p>\n\n\n\n Alaj\u00e4semete puhul on sageli olulised:<\/p>\n\n\n\n Samuti on olulised kere- ja seljalihased.<\/p>\n\n\n\n Hemipleegilise CP korral v\u00f5ib tugevam kehapool v\u00f5tta harjutuse tegemisel suurema osa koormusest.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks kahe jalaga k\u00fckki tehes v\u00f5ib inimene alateadlikult toetuda rohkem tugevamale jalale.<\/p>\n\n\n\n Selle t\u00f5ttu v\u00f5ivad kasulikud olla \u00fche jala v\u00f5i \u00fche kehapoole t\u00f6\u00f6d r\u00f5hutavad harjutused, kui neid saab ohutult sooritada.<\/p>\n\n\n\n N\u00f5rgema poole treenimisel ei ole eesm\u00e4rk tingimata saavutada t\u00e4ielikku s\u00fcmmeetriat. Olulisem on parandada selle poole funktsionaalset v\u00f5imekust.<\/p>\n\n\n\n CP-spetsiifilistes 2016. aasta soovitustes k\u00e4sitletakse j\u00f5utreeningut kaks kuni neli korda n\u00e4dalas, j\u00e4ttes sama lihasr\u00fchma koormavate treeningute vahele taastumisaega.<\/p>\n\n\n\n Soovitustes on kirjeldatud \u00fche kuni kolme seeria ja 6\u201315 korduse kasutamist, kuid tegelik koormus tuleb valida individuaalselt.<\/p>\n\n\n\n Alustajale v\u00f5ib sobida m\u00e4rksa kergem koormus, et \u00f5ppida harjutuse tehnika ja v\u00e4ltida kompenseerivaid liigutusi.<\/p>\n\n\n\n Tasakaalutreening v\u00f5ib olla eriti oluline inimestele, kellel esineb \u00fche kehapoole n\u00f5rkus v\u00f5i raskusi kehaasendi kontrollimisega.<\/p>\n\n\n\n Harjutused v\u00f5ivad sisaldada:<\/p>\n\n\n\n Harjutuste keerukust saab suurendada j\u00e4rk-j\u00e4rgult.<\/p>\n\n\n\n Oluline on v\u00e4ltida olukorda, kus tasakaaluharjutus muutub nii raskeks, et inimene peab pidevalt kukkumist v\u00e4ltima.<\/p>\n\n\n\n See t\u00e4hendab, et tasakaalutreening v\u00f5ib olla kasulik, kuid selle m\u00f5ju suurust ei saa k\u00f5igi CP-ga inimeste jaoks t\u00e4pselt ennustada.<\/p>\n\n\n\n CP-ga inimestel v\u00f5ivad esineda lihaste l\u00fchenemine ja liigeste liikuvuspiirangud.<\/p>\n\n\n\n Venitusharjutused v\u00f5ivad aidata s\u00e4ilitada liikumisulatust ja v\u00e4hendada m\u00f5nel inimesel subjektiivset j\u00e4ikustunnet.<\/p>\n\n\n\n Samas tuleb eristada lihase ajutist pinget, spastilisust ja p\u00fcsivat kontraktuuri ehk kudede struktuurset l\u00fchenemist.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5iki neid probleeme ei saa lahendada lihtsalt venitamisega.<\/p>\n\n\n\n Liikuvustreeningus v\u00f5iks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata eelk\u00f5ige nendele liigestele ja lihasr\u00fchmadele, mille piiratud liikuvus m\u00f5jutab igap\u00e4evast tegevust v\u00f5i sportimist.<\/p>\n\n\n\n Jooksjatel v\u00f5ivad olulised olla h\u00fcppeliigese, p\u00f5lve ja puusa liikuvus.<\/p>\n\n\n\n Venitamine ei tohiks p\u00f5hjustada teravat valu ega liigese sunniviisilist liigutamist.<\/p>\n\n\n\n Kerelihased aitavad s\u00e4ilitada kehaasendit ja kontrollida liikumist.<\/p>\n\n\n\n Jooksmisel peavad kere- ja vaagnalihased t\u00f6\u00f6tama koos jalgadega. Kui \u00fcks jalg toodab v\u00e4hem j\u00f5udu v\u00f5i liigub teisiti, v\u00f5ib kere kompenseeriv t\u00f6\u00f6 suureneda.<\/p>\n\n\n\n Kerelihaste treeningu eesm\u00e4rk on parandada stabiilsust, vastupidavust ja liigutuste kontrolli.<\/p>\n\n\n\n Sobivad harjutused v\u00f5ivad olla:<\/p>\n\n\n\n Tavaline plank.<\/strong> Aitab treenida kere eesmiste lihaste vastupidavust.<\/p>\n\n\n\n K\u00fclgplank.<\/strong> Koormab kere k\u00fclgmisi stabiliseerivaid lihaseid.<\/p>\n\n\n\n Bird dog.<\/strong> Toengp\u00f5lvituses vastask\u00e4e ja -jala sirutamine aitab harjutada kere stabiilsust ning j\u00e4semete koordinatsiooni.<\/p>\n\n\n\n Dead bug.<\/strong> Selili tehtav harjutus v\u00f5imaldab treenida kere kontrolli k\u00e4te ja jalgade liikumise ajal.<\/p>\n\n\n\n Puusat\u00f5sted.<\/strong> Aitavad treenida tuharalihaseid ning harjutada vaagna kontrolli.<\/p>\n\n\n\n \u00dchepoolse CP korral tuleb harjutusi vajaduse korral kohandada. N\u00e4iteks v\u00f5ib k\u00e4ele toetumine olla raskendatud v\u00f5i \u00fcks kehapool vajada t\u00e4iendavat tuge.<\/p>\n\n\n\n Harjutuse v\u00e4\u00e4rtus ei s\u00f5ltu ainult selle raskusest. T\u00e4htsam on soorituse kontroll ja sobiv koormus.<\/p>\n\n\n\n See on hemipleegilise CP korral \u00fcks olulisemaid k\u00fcsimusi.<\/p>\n\n\n\n \u00dche kehapoole n\u00f5rkus v\u00f5ib tekitada olukorra, kus tugevam pool teeb rohkem t\u00f6\u00f6d nii igap\u00e4evastes tegevustes kui ka sportimisel.<\/p>\n\n\n\n Siiski ei t\u00e4henda see, et m\u00f5lemale poolele tuleks alati m\u00e4\u00e4rata t\u00e4pselt sama raskus, korduste arv v\u00f5i harjutus.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5rdne treeningkoormus ei t\u00e4henda alati v\u00f5rdset suhtelist pingutust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks v\u00f5ib sama raskusega harjutus olla tugevamale jalale kerge, kuid n\u00f5rgemale v\u00e4ga raske.<\/p>\n\n\n\n Seet\u00f5ttu v\u00f5ib olla m\u00f5istlik kohandada koormust eraldi, l\u00e4htudes kummagi poole v\u00f5imekusest.<\/p>\n\n\n\n Samas ei tohi unustada tugevamat poolt, sest see vajab samuti j\u00f5udu ja vastupidavust ning v\u00f5ib kompenseeriva t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu olla \u00fclekoormusele vastuv\u00f5tlik.<\/p>\n\n\n\n Treeningu eesm\u00e4rk peaks olema kogu keha funktsiooni parandamine, mitte ainult n\u00f5rgema poole eraldi treenimine.<\/p>\n\n\n\n CP-ga inimeste liikumine v\u00f5ib n\u00f5uda tavap\u00e4rasest suuremat energiakulu, eriti k\u00f5ndimisel ja muudes tegevustes, kus koordinatsioon v\u00f5i lihaste koost\u00f6\u00f6 on h\u00e4iritud.<\/p>\n\n\n\n Suurem energiakulu v\u00f5ib olla seotud lihaste samaaegse aktiveerumise, ebat\u00f5husate liikumismustrite ja kompenseeriva t\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n\n\n\n Samas on CP-ga inimeste vahel suured erinevused.<\/p>\n\n\n\n Treeningul v\u00f5ib v\u00e4simus avalduda kolmel tasandil.<\/p>\n\n\n\n \u00dcldine v\u00e4simus<\/strong> v\u00e4ljendub hingamise kiirenemises, \u00fcldise pingutustunde suurenemises ja t\u00f6\u00f6v\u00f5ime v\u00e4henemises.<\/p>\n\n\n\n Lokaalne lihasv\u00e4simus<\/strong> t\u00e4hendab, et \u00fcks lihas v\u00f5i lihasr\u00fchm ei suuda enam sama j\u00f5udu toota.<\/p>\n\n\n\n Koordinatsiooniline v\u00e4simus<\/strong> v\u00f5ib avalduda selles, et liigutuste kontroll muutub raskemaks ja tehnika halveneb. See on praktiline kirjeldus, mitte eraldi kindlalt diagnoositav v\u00e4simuse liik.<\/p>\n\n\n\n CP-ga sportlasel v\u00f5ivad need ilmingud tekkida erineval ajal.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks v\u00f5ib inimene tunda, et hingamine lubaks treeningut j\u00e4tkata, kuid \u00fche jala t\u00f6\u00f6 on juba oluliselt halvenenud.<\/p>\n\n\n\n Sellisel juhul ei pruugi intensiivsuse suurendamine olla otstarbekas.<\/p>\n\n\n\n Treeningu planeerimisel on oluline leida tasakaal koormuse ja taastumise vahel.<\/p>\n\n\n\n Treening peab olema piisavalt tugev, et organism kohaneks, kuid mitte nii suur, et taastumine muutuks ebapiisavaks.<\/p>\n\n\n\n Koormust v\u00f5iks suurendada sammhaaval.<\/p>\n\n\n\n Suurendada saab treeningu kestust, sagedust, intensiivsust v\u00f5i harjutuste raskust.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5iki neid n\u00e4itajaid korraga oluliselt suurendada ei ole \u00fcldjuhul m\u00f5istlik.<\/p>\n\n\n\n Kahel sama CP diagnoosiga inimesel v\u00f5ib olla t\u00e4iesti erinev liikumisv\u00f5ime.<\/p>\n\n\n\n \u00dchele sobib kolm jooksutreeningut n\u00e4dalas, teisele v\u00f5ib olla j\u00f5ukohane \u00fcks l\u00fchem treening koos t\u00e4iendava taastumisega.<\/p>\n\n\n\n Seet\u00f5ttu ei saa treeninguplaani koostada ainult diagnoosikoodi j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n Kasulik v\u00f5ib olla vaheldada vastupidavus-, j\u00f5u-, tasakaalu- ja liikuvustreeningut.<\/p>\n\n\n\n See v\u00f5imaldab arendada erinevaid v\u00f5imeid ning v\u00e4ltida \u00fche liikumismustri pidevat koormamist.<\/p>\n\n\n\n Treeningust saadav areng toimub koormuse ja sellele j\u00e4rgneva taastumise koosm\u00f5jul.<\/p>\n\n\n\n Une, toitumise, treeningute vahele j\u00e4\u00e4va puhkeaja ja \u00fcldise terviseseisundi t\u00e4htsus on CP-ga sportlase jaoks sama oluline kui teiste sportlaste puhul.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmine n\u00e4ide on m\u00f5eldud iseseisvalt liikuvale CP-ga t\u00e4iskasvanule, kes on juba harjunud regulaarselt treenima.<\/p>\n\n\n\n See ei ole individuaalne raviplaan ega sobi automaatselt k\u00f5igile.<\/p>\n\n\n\n Esmasp\u00e4ev \u2013 rahulik vastupidavustreening.<\/strong> 20\u201340 minutit k\u00f5ndimist, jooksmist v\u00f5i jalgrattas\u00f5itu vastavalt v\u00f5imekusele.<\/p>\n\n\n\n Teisip\u00e4ev \u2013 j\u00f5u- ja kerelihaste treening.<\/strong> Puusa-, reie-, s\u00e4\u00e4re- ja kerelihaste harjutused kontrollitud koormusega.<\/p>\n\n\n\n Kolmap\u00e4ev \u2013 puhkus v\u00f5i kerge liikumine.<\/strong> Jalutamine, liikuvusharjutused v\u00f5i muu taastumist toetav tegevus.<\/p>\n\n\n\n Neljap\u00e4ev \u2013 vastupidavustreening.<\/strong> Rahulik v\u00f5i m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega treening. Treenituma inimese puhul v\u00f5ib kasutada l\u00fchikesi tempol\u00f5ike.<\/p>\n\n\n\n Reede \u2013 tasakaal ja koordinatsioon.<\/strong> Kontrollitud astumised, keharaskuse \u00fclekandmised ja individuaalselt sobivad tasakaaluharjutused.<\/p>\n\n\n\n Laup\u00e4ev \u2013 pikem rahulik treening.<\/strong> Kestus s\u00f5ltub inimese treenitusest ja taastumisv\u00f5imest.<\/p>\n\n\n\n P\u00fchap\u00e4ev \u2013 puhkus.<\/strong> Vajaduse korral kerge liikumine.<\/p>\n\n\n\n Treeningn\u00e4dalat tuleb kohandada vastavalt inimese t\u00f6\u00f6koormusele, v\u00e4simusele, s\u00fcmptomitele ja varasemale treeningkogemusele.<\/p>\n\n\n\n Algajale v\u00f5ib selline n\u00e4dal olla liiga koormav. Tema jaoks v\u00f5ib olla sobiv alustada kahe v\u00f5i kolme l\u00fchema treeninguga n\u00e4dalas.<\/p>\n\n\n\n Kuigi CP p\u00f5hjustanud ajukahjustus ei s\u00fcvene, v\u00f5ivad t\u00e4iskasvanueas muutuda lihaste ja liigeste seisund, liikumisv\u00f5ime ning koormustaluvus.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5nel CP-ga t\u00e4iskasvanul v\u00f5ivad aja jooksul sageneda valu, v\u00e4simus v\u00f5i liikumisega seotud raskused.<\/p>\n\n\n\n Seda ei tohiks pidada automaatselt v\u00e4ltimatuks tagaj\u00e4rjeks ega seletada k\u00f5iki uusi s\u00fcmptomeid ainult CP-ga.<\/p>\n\n\n\n Regulaarne kehaline aktiivsus aitab s\u00e4ilitada \u00fcldist tervist, kuid treeningukoormust tuleb vajaduse korral kohandada.<\/p>\n\n\n\n Oluline on j\u00e4lgida, kas varem sobinud treeningud p\u00f5hjustavad n\u00fc\u00fcd ebatavalist v\u00e4simust, valu v\u00f5i pikenenud taastumist.<\/p>\n\n\n\n Vanuse kasvades v\u00f5ib olla vajalik p\u00f6\u00f6rata rohkem t\u00e4helepanu j\u00f5u s\u00e4ilitamisele, liigeste koormustaluvusele ja taastumisele.<\/p>\n\n\n\n Treeningu ajal tekkiv tavap\u00e4rane v\u00e4simus ei ole iseenesest ohtlik.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4helepanu vajavad aga j\u00e4rgmised muutused:<\/p>\n\n\n\n Kui s\u00fcmptomid korduvad, tasub treeningkoormust v\u00e4hendada ja vajaduse korral konsulteerida f\u00fcsioterapeudi v\u00f5i arstiga.<\/p>\n\n\n\n \u00c4kilise tugeva valu, uue neuroloogilise s\u00fcmptomi, rindkerevalu v\u00f5i minestuse korral tuleb treening katkestada ning otsida viivitamatult meditsiinilist abi.<\/p>\n\n\n\n CP-ga inimeste treenimist on uuritud nii laste, noorukite kui ka t\u00e4iskasvanute seas.<\/p>\n\n\n\n See ei t\u00e4henda, et vastupidavustreening ei toimiks. Pigem n\u00e4itab see, et uuringud on v\u00e4ikesed, osalejad v\u00e4ga erinevad ning k\u00f5ik treeningmeetodid ei anna \u00fchesuguseid tulemusi.<\/p>\n\n\n\n Oluline on eristada kolme asja:<\/p>\n\n\n\n Lihasj\u00f5u paranemine<\/strong> t\u00e4hendab, et lihas suudab toota rohkem j\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n Funktsionaalse v\u00f5imekuse paranemine<\/strong> t\u00e4hendab, et inimene suudab m\u00f5nda tegevust paremini sooritada.<\/p>\n\n\n\n Sportliku tulemuse paranemine<\/strong> t\u00e4hendab n\u00e4iteks kiiremat jooksuaega v\u00f5i pikema distantsi l\u00e4bimist.<\/p>\n\n\n\n Need kolm tulemust v\u00f5ivad olla omavahel seotud, kuid \u00fcks ei taga automaatselt teist.<\/p>\n\n\n\n Seet\u00f5ttu on vaja rohkem uuringuid, mis k\u00e4sitleksid just aktiivselt sportivaid CP-ga t\u00e4iskasvanuid, sealhulgas jooksjaid.<\/p>\n\n\n\n Treening ei m\u00f5juta ainult lihaseid ja s\u00fcdame-veresoonkonna s\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n Sport v\u00f5ib pakkuda eesm\u00e4rke, enesekindlust, sotsiaalset suhtlemist ja rahulolu oma arengust.<\/p>\n\n\n\n CP-ga inimese jaoks v\u00f5ib regulaarne sportimine olla ka v\u00f5imalus \u00f5ppida oma keha paremini tundma.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks v\u00f5ib inimene treeningute k\u00e4igus avastada, millised liigutused \u00f5nnestuvad paremini, kuidas v\u00e4simus m\u00f5jutab koordinatsiooni ning milliste v\u00f5tetega saab oma tegevust kohandada.<\/p>\n\n\n\n Samas ei tohiks treening muutuda kohustuseks pidevalt oma v\u00f5imeid t\u00f5estada.<\/p>\n\n\n\n Sportimise v\u00e4\u00e4rtus ei s\u00f5ltu ainult tulemustest, rekorditest v\u00f5i v\u00f5istlustel osalemisest.<\/p>\n\n\n\n Oluline on, et inimene saaks liikuda, areneda ja tegeleda tegevusega, mis talle meeldib.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tserebraalparal\u00fc\u00fcs m\u00f5jutab lihaste t\u00f6\u00f6d, koordinatsiooni, tasakaalu ja liikumise \u00f6konoomsust, kuid ei v\u00e4lista kehalise v\u00f5imekuse arendamist.<\/p>\n\n\n\n Sobivalt korraldatud treening v\u00f5ib aidata parandada v\u00f5i s\u00e4ilitada lihasj\u00f5udu, vastupidavust, tasakaalu ja igap\u00e4evast liikumisv\u00f5imet.<\/p>\n\n\n\n CP-ga inimese treeningu puhul on eriti olulised individuaalsus, j\u00e4rkj\u00e4rguline koormuse suurendamine, liikumise kvaliteet ja piisav taastumine.<\/p>\n\n\n\n \u00dchepoolse CP korral tuleb arvestada m\u00f5lema kehapoole erineva v\u00f5imekusega ning j\u00e4lgida, et tugevam pool ei v\u00f5taks pidevalt enda kanda kogu lisakoormust.<\/p>\n\n\n\n Teadusuuringud toetavad CP-ga inimeste kehalist aktiivsust, kuid k\u00f5igi treeningmeetodite m\u00f5ju kohta ei ole veel piisavalt kvaliteetset t\u00f5endusmaterjali.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige t\u00e4htsam ei ole see, kas CP-ga inimene treenib t\u00e4pselt samamoodi nagu teised.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4htis on leida treeningviis, mis v\u00f5imaldab inimesel oma v\u00f5imeid arendada, tervist hoida ja liikumisest r\u00f5\u00f5mu tunda.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Artikkel on \u00fcldhariv ega asenda individuaalset meditsiinilist v\u00f5i f\u00fcsioterapeutilist n\u00f5ustamist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" CP ja treening \u2013 kuidas treenida tserebraalparal\u00fc\u00fcsiga? Tserebraalparal\u00fc\u00fcs (CP) on p\u00fcsiv liikumis- ja kehahoiakuh\u00e4ire, mis tekib areneva aju kahjustuse v\u00f5i arenguh\u00e4ire tagaj\u00e4rjel. Kuigi ajukahjustus ise ei ole progresseeruv, v\u00f5ivad lihaste, liigeste ja liikumisv\u00f5imega seotud probleemid elu jooksul muutuda. CP m\u00f5jutab inimeste liikumist erinevalt. M\u00f5nel inimesel on raskusi iseseisva k\u00f5ndimisega, teisel on v\u00f5imalik harrastada jooksmist, ujumist, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":2575,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-2612","page","type-page","status-publish","hentry"],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"admin","author_link":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/author\/admin\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"CP ja treening \u2013 kuidas treenida tserebraalparal\u00fc\u00fcsiga? Tserebraalparal\u00fc\u00fcs (CP) on p\u00fcsiv liikumis- ja kehahoiakuh\u00e4ire, mis tekib areneva aju kahjustuse v\u00f5i arenguh\u00e4ire tagaj\u00e4rjel. Kuigi ajukahjustus ise ei ole progresseeruv, v\u00f5ivad lihaste, liigeste ja liikumisv\u00f5imega seotud probleemid elu jooksul muutuda. CP m\u00f5jutab inimeste liikumist erinevalt. M\u00f5nel inimesel on raskusi iseseisva k\u00f5ndimisega, teisel on v\u00f5imalik harrastada jooksmist, ujumist,…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2612","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2612"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2612\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2614,"href":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2612\/revisions\/2614"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2575"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/endre.pri.ee\/paevik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2612"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}1. Miks on treening CP-ga inimesele oluline?<\/h2>\n\n\n\n
2. Kuidas CP m\u00f5jutab treenimist?<\/h2>\n\n\n\n
Lihasn\u00f5rkus<\/h3>\n\n\n\n
Spastilisus<\/h3>\n\n\n\n
Koordinatsioonih\u00e4ired<\/h3>\n\n\n\n
Tasakaaluh\u00e4ired<\/h3>\n\n\n\n
Liikumise as\u00fcmmeetria<\/h3>\n\n\n\n
3. Aeroobne ehk vastupidavustreening<\/h2>\n\n\n\n
Mida n\u00e4itavad teadusuuringud?<\/h3>\n\n\n\n
Kuidas hinnata treeningu intensiivsust?<\/h3>\n\n\n\n
\n
4. J\u00f5utreening<\/h2>\n\n\n\n
Milliseid lihaseid treenida?<\/h3>\n\n\n\n
\n
\u00dchepoolse CP erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n
Treeningu sagedus<\/h3>\n\n\n\n
5. Tasakaalu- ja koordinatsioonitreening<\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
6. Liikuvus ja venitusharjutused<\/h2>\n\n\n\n
7. Kerelihaste treening<\/h2>\n\n\n\n
8. Treeningu as\u00fcmmeetria \u2013 kas m\u00f5lemat kehapoolt peab treenima v\u00f5rdselt?<\/h2>\n\n\n\n
9. V\u00e4simus ja energiakulu<\/h2>\n\n\n\n
10. Treeningkoormuse planeerimine<\/h2>\n\n\n\n
J\u00e4rkj\u00e4rgulisus<\/h3>\n\n\n\n
Individuaalsus<\/h3>\n\n\n\n
Treeningute vaheldumine<\/h3>\n\n\n\n
Taastumine<\/h3>\n\n\n\n
11. N\u00e4ide CP-ga harrastaja treeningn\u00e4dalast<\/h2>\n\n\n\n
12. Treening ja taastumine vanuse kasvades<\/h2>\n\n\n\n
13. Millal tuleb treeningkoormust v\u00e4hendada?<\/h2>\n\n\n\n
\n
14. Mida n\u00e4itavad teadusuuringud treeningu tulemuslikkuse kohta?<\/h2>\n\n\n\n
\n
15. Treeningu ps\u00fchholoogiline m\u00f5ju<\/h2>\n\n\n\n
16. Kokkuv\u00f5te<\/h2>\n\n\n\n
\n\n\n\nTeadusallikad<\/h2>\n\n\n\n
\n
https:\/\/pmc.ncbi.nlm.nih.gov\/articles\/PMC4942358\/<\/a><\/li>\n\n\n\n
https:\/\/pubmed.ncbi.nlm.nih.gov\/39180329\/<\/a><\/li>\n\n\n\n
https:\/\/pmc.ncbi.nlm.nih.gov\/articles\/PMC10783540\/<\/a><\/li>\n\n\n\n
https:\/\/www.nice.org.uk\/guidance\/ng119\/chapter\/recommendations<\/a><\/li>\n\n\n\n
https:\/\/pubmed.ncbi.nlm.nih.gov\/40783112\/<\/a><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n