Aeg lendab lausa linnutiivul. Juba on õhus tunda kevadet – hommikuti laulavad linnud (ma ei mõtle hakke ning vareseid) ja räästad tilguvad, mõnel päeval õnnestus isegi päikesel end soojendada lasta. Sellele vaatamata võib paari tunniga sadada maha terve kuu lumi.

Rääkides aga minu treeningutest, siis esimesed päevad peale oma traumat olin ma vägagi ettevaatlik, nii igaks juhuks, kuid juba paari trenni järel oli asi unustatud. Siiski tuli ennast palju tagasi hoida lume ja libeduse pärast. Hea näide halvast ilmast oli sõbrapäeval, mil sadas meeletult lund ning teede puhtana hoidmine oli seetõttu raskendatud. Sellel päeval ma otsustasin joosta Siimusti, Keraamika ja Kiigemetsa radadel. Võtsin nõuks, et kevadel hakkan seda kanti tihedamini külastama.

Kõige enam fännan ma aga kolmapäevaseid treeninguid „Prorunneri“ sportlastega. Juhendaja Viljar oskab need muuta alati sisukateks ning põnevateks ning just nendel treeningutel näen ma oma arengut kõige paremini.

Selle treeningplaani viimase trenni tegin 21. veebruaril, mil jooksin Siimustis ja Keraamikas ning sealt mööda kruusateed ning metsa serva Jõgevale tagasi.

Seekord suutsin ma lisaks enda treenimisele korraldada ka „Boccia võistkondliku EM“ invasportlastele. Kuigi oli mõningasi raskusi, mis mind väga häirisid ja vihastasid, olen ma siiski enda üle uhke, et sellega hakkama sain.

Jah, täna on jälle see päev, kus maha on sadanud meetrite jagu lund ning linnud on vaid jäänud (ma ei mõtle hakke ja vareseid ). Aga ma ootan ikkagi kevadet

Toimetas : Jane Rist

Treeningute numbreid ka (06.10.15 alatest kuni 21.02.16):

• Jooksu kilomeetreid kokku – 590,65km
• Jooksu tunde kokku 67 tundi 14 minutit