Sellel kevadel otsustasin lisaks pikamaajooksule osaleda ka EPOKi (Eesti Paraolümpiakomitee) EMV kergejõustikus 1500m jooksus. Kogu minu võhm kulus nüüd selle võistluse jaoks ette valmistamiseks
Ma ei teagi enam kui palju aastaid ma pole enam osalenud paraspordi võistlustel. See on tegelikult omamoodi nauding, sest saan end proovile panna ning võrrelda oma võimeid endale sarnaste inimeste keskel. Seekordsele Rakvere võistlusele olid ennast kirja pannud ka Kaitseväe veteranid.
Võistluse korraldajad polnud ilmselt ilmataadile piisavalt maksnud, sest ilm oli lihtsalt kohutav – kuidas nüüd öeldaksegi, et koer ei saadaks peremeest sellise ilmaga lehe järgigi või oot oli see nüüd vastupidi 
. 2/3 Rakvere staadioni jooksurajast- oli vastu või küljetuule meelevallas. Lisaks ei olnud mul võimalust ennast korralikult soojaks teha ega ette valmistada, sest start toodi varasemale ajale. Ma ei saa öelda, et see otsus mind rõõmustanud oleks, kui selline otsus juba vastu võeti, siis oli vaja end kokku võtta ning rada läbida. Stardis oli kokku meid 5, ei mitte kurt tumm ja pime, kes läksid kohtingule, vaid meil oli kaks kuulmis, kaks liikumis- ja intellektipuudega sportlast. Peale stardipauku andsid kaks jooksjat jalgadele valu ning kadusid silmapiirilt. Peaauhinna võitis intellektipuudega sportlane. Mina otsustasin teist kuulmispuudega sportlast piiarata ning tema tuules finišisse triivida. Oli isegi plaan talle enne lõppu veel oma botaste taldu näidata, kuid ta vist mõistis minu soove ning otsustas enne finišit tempot tõsta ning mul jäigi vaid nentida tema üleolekut.
Lõppkokkuvõttes tuli selline aeg, mis oli treeningutel näha – 1 km ajaks sain 4:01, aga 1500m aeg oli 6:05 aeg .
Järgmine võistlus on mul 23. juuli Võsul, kus toimub Südasuve maraton. Seal jooksen selle aasta esimese poolmaratoni.
Toimetaja: Jane Rist