Päevad on muutunud lühemaks ning ööd pimedamaks, minu jaoks tähendab see aga seda, et kohe on käes SEB Tallinna Maraton, mida ootan juba eelmise aasta sügisest saadik. Enne peatselt kätte jõudvat suursündmust, osalesin ma aga Rakvere Ööjooksul.

Südasuve maratoni ning Rakvere Ööjooksu vahele jäi kaks nädalat, millest esimene nädal möödus suhteliselt kehva enesetundega. Viljar arvas, et see on tingitud poolmaratoni jooksmisest.  Sellele vaatamata suutsin ma ennast kokku võtta ning teha ühe arendava jooksu Liivimaal, täpsemalt Läti ja Eesti piiril (ei ma ei jooksnud tormi odavale alkoholile ).

Südasuve maratonist  õppisin, et paremat jalga tuleb paremini hoida ning seekord lasin tugevama jala reit teipida nii eest kui ka tagant.

Ööjooksule jõudes tundus, et seekord on ikka kohale tulnud väga suur rahvamass. Enne starti õnnestus mul oma sugulased kuidagi silmist lasta, õnneks suutsin mõned neist  enne starti  ikka üles leida.

Jooksmist alustasin ja lõpetasin koos Sassiga. Jooksmine kujunes üheks suureks slaalomiks käijate ja jooksjate vahel, pigem võrdleksin seda korraliku trenni kui võistlusega. Jooks kujunes kahjuks üheks korralikuks trenniks, aga mitte võistluseks.

Järgmine aasta kindlasti tuleb see võistlus kavva võtta ning loota, et korraldaja leiavad parema lahenduse

Ööjooksu tulemus 0:50:50

Järgmine võistlus on 11. sept SEB Tallinna poolmaraton

Toimetaja: Jane Rist