Tänane päev oli enesetunde poolest võrreldes eilsega täitsa hea. Tundsin end juba hommikul hästi ning mingisuguseid kõhuvalusid ja iiveldust enam ei esinenud. Esialgu oli plaanis sõita Sõrve poolsaarele korraldajate bussiga, kuid sõber ütles, et viib ning toob mind ise, kutsusin ka Ingriti meiega kaasa.

Enne jooksu otsisin eilset prorunnerite tempomeistrit, keda ei leidnud ning seetõttu startisin üksi. Nii palju ainult nägin, et Ingrit oli minust ca 100 m eemal ja õige pea sain ta kätte. 15 km kaugusel märkasin ees ka teisi prorunnerid.

Võtsin täna enda jaoks asja mõistusega,  arvestades sellega, et homme tuleb veel teha 16 km ring.  Võtsin ühtlase tempo ja  üritasin terve jooksu nii joosta. See õnnestus mul suurepäraselt. Üritasin vahepeal küll kiirematega kaasa minna, kuid  kutsusin end kiiresti jälle korrale. Märkasin, et mõned, kes minu ees tempot järsku tõstsid,  kutsusid kiiresti ära. 11 km oli minuga  enam – vähem võrdselt jooksnud üks naisterahvas. Ta aitas mind raskel momendil sellega, et oli vedamas.

Kõige parem raja lõik oli minu jaoks metsa lõik, mida kutsusin osooniks. Seal oli nii mõnus joosta – männi lõhn, päike ja kurvilised tõusud ja langused. Enamasti mulle sellised rajad ei istu, sest minu haige jalg võib mul seal pidurit teha ning seega võin külje maha panna. 😊 Seekord kõik läks õnnelikult.

Kui eelmine päev lõpetasin napilt Mari Liisi treeneri ees, siis täna oli vahe juba 3 minuti kanti 😊.

Tänane tulemus oli siis 01:16:00 ja kahe päeva kokkuvõttes 02:00:35. Homme on veel jäänud 16 km joosta ning kokku tulebki maraton 😊

Toimetaja: Jane Rist