13 oktoobril täitus mul 10 aastat täis pikka jooksuvõistlusel osalemisest. Esimeseks ülesastumiseks oli  12 oktoobril 2014 aastal Viljandi linnajooksul, kus olen startinud kokku kaheksal korral. Kaks jooksu on vahele jäänud tervislikel põhjustel.

Enne selle aasta Viljandi linnajooksu võistlust oli mul ikka kõvasti ebakindlust, sest enne Tallinna poolmaratoni tekkis mingi kummaline vigastus- trauma, mis otseselt ei seganud jooksmist, vaid pigem  häiris tugevalt. Kui mind sellised asjad häirivad, siis mul on vaimselt väga raske  joosta. Vahetasin jooksu tossud kärmelt ära  ning mul õnnestus ilma valudeta trenni teha terve kuu kenasti.  Eesmärgiks võtsin seekord  joosta võistlus nii läbi,  et saaksin hea enesetunde ja kindluse tagasi.

Viljandis oli seekord jälle väga hea jooksu ilm, mis tegi meele kohe rõõmsaks. Kokku stardijoonel 280 võistlejat. Seekord ei trüginud väga ette, sest polnud sellist eesmärki, kus oleks see vajadus olnud. Jooksu esimene kilomeetril enesetunne hea  ja tegin plaani, et hoida sellist rütmi niipalju, kui see võimalik on.  Esimene koht, mida ootasin oli Paala järv, kus oli vahefiniš nüüd hakkasin ootama juba järgmist  enda jaoks maa tähist, milleks Uueveski tõus ja sinna enne jõudmist  laskumine  ning joogipunkt. See  tõus minu jaoks keeruline joosta, sest seal on puu juurikaid jne. Mul lihtsalt tuleb ettevaatlik ja tähelepanelik olla. Järgmine tähis ja kirss tordil sellel rajal ikka Pikka tänava tõus.

Uue Veskimäe tõusul otsas möödus ühest noorest neiust, kelle jooksime koos kuni Pikka tänava tõusu keskpaigani. Vahe peal tundus, et hakkab väsima, kuid tasasel lõikudel tuli kenasti. Ma  kaheksandal kilomeetril ütlesin mine, et mul pole erilist jõudu, kuid  jäin ikka  ette. Lõppu tõusu juurde  jõudes oli mul algul kohe plaan paika pandud, et alguses natukene kõnnin, sest  lõpp läheb mul valudega nagunii üles. Kuskil keskel leidis ta energiat  ja läks omateed. Mina mõtlesin kurat küll ning läksin oma rütmiga edasi. See tõus on emotsionaalselt  keeruline ja samas ka väga – väga mõnus võtta. Kõige raskemal momendil on kahel  tänavat rahvas, kes ergutavad sind kõigest vähest. See on umbes selline asi, kui olen TV-st vaadanud Tour de France mägist etappi ja kuidas seal ka kaasa elatakse.

Kokkuvõtteks jäin tulemusega rahule 0:50:52. Sellise kehva saiavormiga, mis mulle endale tundub.  Järgmine aasta Viljandi linnajooksul 70 juubel ja seal tahan ma raudselt stardis olla ja  võidelda jätkuvalt Pikka tänava tõusuga, mis üks mu lemmikuid asju.

Viljandi linnajooksu ajalugu

Viljandi linnajooksu statisika alates 2014 aastast