Õues lõhnab juba kevadiselt ning rändlinnudki on leidnud tee Eestisse. Pidasin siis mina peas ka plaani, et peaksin end Viljandi järvejooksuks kuidagi võistlusvormi saama. Leidsin, et oma võimete testimiseks ja ülevaate saamiseks oleks Sinilillejooks parim võimalus.

Isiklikult ootan sellelt hooajalt isiklikku arengut ja põnevaid emotsioone. Trennide põhjal järeldan, et arengut on talvega ikka olnud, viimase kuu trennid on seda mulle hästi näidanud. Muidugi üks asi on treeningud, kuid hoopis teine asi lahinguväli, sest mul komme on üle mõelda. Kui eelmise aasta trennides oli 8 kilomeetrise rahuliku jooksu keskmine pulss 145 ning kilomeetri aeg oli 05:05-05:20 minuti vahel. Tänavu jääb kilomeetri aeg juba 04:50-05:05 vahele, kuid praegu alles kevad 😊.

Sinilillejooksu tegi minu jaoks eriliseks see, et mul on siiani puudunud kogemus joosta 3 km. Võistluse hommikul polnud mul isegi tavapärast võistluseelset ärevust, kuigi oleks ju võinud, sest mind ootas ees midagi uut. Viimaste aastatega olen aga õppinud, et stardis tuleb end võimalikult ette suruda, et saaks kohe hooga jooksma hakata.

Esimene kilomeeter koosnes ühest pikast sirgest, mis lõppes tõusuga. See viimane oli kohe täielik kirss tordil kuid see-eest sirgel jooksmisel segas mind natukene vastutuul. Ei tohiks end enam sellistest asjades häirida lasta, aga kurat näe, ikka juhtub veel. Kilomeetri aeg tuli 03:51 minutit. Teise kilomeetriga ma kokkuvõttes rahule ei jäänud, sest ei pingutanud nii palju, kui oleksin võinud – kilomeetri aeg tuli 04:17. Olen ikka enda peale väga kuri. Kolmandal kilomeetril võtsin end uuesti kokku ja jalad tagumiku alt välja ning sain tulemuseks 03:58.

Kokkuvõttes tuli joosta 3,2 km ehk  2 miili  ning minu lõpptulemuseks jäi 0:12:40. Üldiselt võin selle jooksuga rahule jääda, sest oli see ju minu jaoks uus väljakutse.  Järgmine võistlus on  Viljandi järve jooks.  Viljandi, siin ma jooksen!!!!

Toimetaja: Jane Rist