Kuupäev: 06.09.2006

Autor: Liisa Eller Eesti delegatsiooni juht

Täna tõestas kahekordne Sydney paraolümpiamängude kuldmedaliomanik Sirly Tiik, kes eile Assenisse saabudes tähistas oma 32.sünnipäeva, et suudab jätkuvalt pista rinda maailma tugevamatega. Klassis F20 (õpiraskustega, kerge vaimupuudega sportlastele) saavutas Sirly kindlalt II koha, tõugates kolmandal katsel 10,46 (seeria: 10,26; 10,00; 10,46; 9,76; 9,08; 10,07). Püüdmatuks jäi sel korral taas Assenis maailmarekordit purustanud võimas poolatar Ewa Durska, tulemusega 13,99 (kolmas koht kuulub Lõuna-Aafriklasele Mankgopo Ratsoma'le tulemusega 10,41).

Sirly treener, Tamsalu Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja, Liivi Rünk jäi oma õpilase tulemusega igati rahule. "Närvesöövaks ostus hoopis võistluste jälgimine, sest raske on ju õpilast juhendada, kui suurepäraselt varustatud Asseni Stadsbroek'i staadioni elektrooniline tabloo tõrkus töötamast ja kasutusele ei võetud ka muid meetmeid. Nii me seal siis suhtlesimegi, häälepaelad võimete piiril - Sirly staadionil ja mina selle kõrval, et võtta parimat."

 Eestlastest on võistlustules kolm sportlast, neist esimesena tegi oma parima 25-aastane jõgevalane Endre Varik (klass F37, treeneriks Hanno Koll) täna pärastlõunal 100m jooksus - tulemusega 13,49 oli ta tihedas konkurentsis 19.kohal. Võiduaeg 12,22 kuulus uusmeremaalasele Matt Slade'le (isiklik rekord on Endrel 13,30). Kaugushüppes Endre aga ebaõnnestus, saades tormises ilmastikus tulemuseks vaid 4,33.

 Kolmapäeal on ees Deniss Sedelnikovil (klass F20) võistlus kuulitõukes ja neljapäeval on Sirlyl kavas kaugushüpe.

 Laupäeval, 2.septembril, õhtul kell 20:00 algas tempokas ja lõbus avatseremoonia Asseni poolavatud jäähallis, mis kestis 1,5 tundi ja mida austasid oma kohalolekuga IPC president Sir Philip Craven ja Hollandi Printsess Margriet, kes kuulutas mängud avatuks, andes kongiga võistluste sümboolse avapaugu.

 Vaimse puudega sportlaste arv on sel korral MM-il väike, kohal on vaid kutsutud sportlased ning T20 ja F20 alasid nimetatakse näidisaladeks. Tegemist on spordipoliitilise vaidlusega rahvusvahelisel tasandil, mis nimetatud sportlaste võimalusi võistelda vähendab ning muudab olukorra paljude jaoks mõistetamatuks.

 Rohkem infot kergejoustiku MM-ist, tulemusi ja ajakavasid leiab võistluste ametlikult kodulehelt http://www.wka.atletiek.nl.

 Esimest korda saavad spordifanaatikud üle maailma jälgida tipphetki Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee (IPC) kergejõustiku MM-ist interneti-TV kanali kaudu: www.paralympicsport.tv. ParalympicSport.TV edastab kuus neljatunnist programmi tipphetkedest koos ingliskeelsete kommentaaridega 5.-12.septembrini. Ligi 1500 sportlast 78 riigist pistab rinda 9 päeva jooksul Hollandis, Assenis. IPC kergejõustiku MM on üks suuremaid puuetega inimeste suurvõistlusi paraolümpiamangude järel.

Kuupäev: 07.06.2007

Autor: Eili Arula (Koitla)

Möödunud pühapäeval toimus Jõgeva linna uuel staadionil Jõgeva Kergejõustiku Cup 2007 liikumispuudega inimestele, millel osalesid invasportlased üle kogu Eesti.

Ürituse korraldajaks oli ise samuti invaspordiga tegelev Endre Varik, kes korraldab taolist võistlust juba kolmandat aastat järjest. Tema abistajateks on alati olnud projektijuht Merle Kivi ja treener Hanno Koll. Sel aastal oli ennast registreerinud 26 sportlast, kellest kõigest 4 olid naissoost. Võistlejad jaotusid vastavalt Eesti Invaspordi Liidu klassifikatsioonile rühmadesse, kelle vahel peeti eraldi arvestust. Mõõtu võeti sellistel kergejõustikualadel nagu 100 m ratastoolisõit, kettaheide, odavise, kuulitõuge ja pikamaa ratastoolisõit.

 Eriliseks muutis tänavuse ürituse asjaolu, et võisteldi ratastoolidel 3000 ja 2000 meetri sõidus esimest korda Eestis staadionil. 3000 m sõidu võitja Leino Juhkam sõnas, et linnasõidul on ta taolist distantsi varem ka läbinud, kuid mitte kunagi staadioniringil. Samuti mainis Juhkam, et kuna võisteldi tavalistel ratastoolidel, mis kõlbavad tema sõnul ainult kodus ringi koperdamiseks, siis ei ole ka tulemused just kõige paremad. Spetsiaalsete võistlusratastoolide hinnad algavad 100 000 Eesti kroonist ning küünivad miljoniteni. Lisaks teadis Leino Juhkam rääkida, et ratastool, mis tehakse täpselt omaniku füüsise järgi, maksab pool miljonit Rootsi krooni. Seega, et invaspordis maailmatasemel tulemusi näidata, on vaja kõigepealt piisavalt finantsi, kuid Eestis toetatakse tavasporti oluliselt rohkem kui invasporti. Üldse pööratakse invaspordile häbiväärselt vähe tähelepanu. Vaatamata sellele, et üritus oli mõeldud liikumispuudega inimestele, ei toimunud reeglite osas mingeid järeleandmisi ning konkurents ja võitlusjanu oli iga võistleja silmist selgelt näha. Tekkis ka loomulikult mõningaid väiksemaid vaidlusi reeglistiku koha pealt, kuid peakohtunik Hanno Koll oli oma ülesannete kõrgusel ja suutis kõik probleemid käigupealt lahendada. Peakorraldaja Endre Varik tänas kõiki sportlasi, kes kohale tulid, ja lubas kindlasti Jõgeva Kergejõustiku Cupi traditsiooni jätkata.