Kuupäev: 18.05.2006

Autor: Riina Mägi

3. juunil toimub Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil võistlus nimega Jõgeva kergejõustiku cup 2006, millele on oodatud nii Jõgevamaa kui ka kogu Eesti liikumispuudega inimesed.

Võisteldakse enam-vähem kõigil kergejõustikualadel, mida liikumispuudega inimesed harrastavad: 100 meetri jooksus, kuulitõukes, kettaheites, odaviskes, kaugushüppes ja ratastoolisõidus.

“Pikamaa- ja tõkkejooksu me ei jookse ning kõrgust ja teivast ei hüppa,” ütles Jõgevamaa nimekaim liikumispuudega kergejõustiklane Endre Varik, kes koos projektijuhi Merle Kiviga Jõgeva kergejõustiku cup'i teist aastat korraldab. Mullu tuli võistlejaid platsile üheksa, tänavu loodab Endre neid näha natuke enam, aga liiga suureks ta seltskonda paisutada ei tahagi: võrreldes invaspordiliidu korraldatavate võistlustega võiks Jõgeva oma ju natuke intiimsem ollagi.

 Arvestades osavõtjate suhteliselt väikest arvu ja seda, et nagu puudega inimeste spordivõistlustel ikka, jagatakse ka kõnealusel võistlejad puude raskusastme järgi eri võistlusklassidesse (närvikahjustusega ja ratastooliinimesed, amputandid jne), ei saa konkurents mõistagi väga suureks kujuneda. Aga Endre Variku meelest tasub võistelda ka iseendaga, st püüda lihtsalt häid või oma senistest paremaid tulemusi näidata.

“Kui möödunud aastal Jõgeva kergejõustiku cup'i korraldama hakkasin, mõtlesin eelkõige sellele, et kohalike puuetega inimeste seas sportimist propageerida,” ütles Endre Varik. “Praegu tean ma Jõgevamaa liikumispuudega inimeste hulgas viit-kuut aktiivselt spordiga tegelejat, aga neid võiks olla tunduvalt rohkem. Ma ise olen sestpeale, kui ma spordiga tegelema hakkasin, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt palju tugevamaks saanud.”

Mõistagi on võistlus ka hea võimalus omavahel kokku saada ja suhelda. Algul oli Endrel mõttekaaslastega väike vaidluski olnud, kas korraldada spordivõistlus või niisama mõnus kokkusaamine vabas õhus. Endre arvates on võistlus siiski tuumakam: ka sport on ju omamoodi suhtlemisvahend. Sõna "cup" võistluse nimes Endre vaatamata sellekohastele soovitustele "karika" vastu vahetada aga ei taha, sest "cup" tundub talle kuidagi löövam ja innustust võistluse korraldamiseks sai ta tegelikult Erki Nool Reval Cup'i jälgides.

 "Info võistluse toimumise kohta oleme laiali saatnud invaspordiliidu liikmetele, maakondlikele puuetega inimeste kodadele ja lihtsalt oma tuttavatele, kes asjast huvitatud võiksid olla," ütles Endre Varik. "Loodame, et kutse vastu võetakse ja võistlus õnnestub."

 Esimesed stardid on Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil kell 11. Edasine ajakava sõltub sellest, kui palju sportlasi end võistlusele registreerib. Kohtunikeks on võistlusel kergejõustikutreenerid Hanno ja Piret Koll. Neist esimese käe all treenib ka Endre, kes möödunud sügisel tegi eduka debüüdi Soomes Espoos peetud avatud Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus liikumis- ja nägemispuudega inimestele ning võitis tänavu kevadel Rootsis Bollnäsis toimunud IPC sisekergejõustiku maailmamängudel kaugushüppes juba kuldmedali.

“Paremaid autasustame vaid medalita ja aukirjadega,” ütles Endre Varik. "Me ei tule ju kokku mitte nänni, vaid võistlemise pärast. Häid toetajaid on meil sellele vaatamata tarvis. Jõgeva linn toetab loaga Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadioni tasuta kasutada, ühisgümnaasium annab meie käsutusse laudu-toole ning duši- ja tualettruumid. Rahaliselt toetab võistluse korraldamist Hasartmängumaksu nõukogu.”

Endre Varik loodab, et Jõgeva kergejõustiku cup kujuneb traditsiooniliseks ning et tuleval aastal saab võistluse korraldada juba uuel Jõgeva staadionil. Tänavuse võistluse kohta info saamise ning võistlusele registreerimise asjus tuleks pöörduda projektijuht Merle Kivi või Endre Variku poole. Infot saab ka kodulehelt

Kuupäev: 08.06.2006

Autor: Riina Mägi

Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil möödunud laupäeval peetud Jõgeva Kergejõustiku Cup 2006 tõi kokku 15 liikumispuudega spordiharrastajat mitmest Eestimaa paigast. Märkimisväärseimaks tulemuseks oli võhmalase Villu Urbani 7,87 meetrit kettaheites: tema võistlusklassis (F1) pääseb kaks sentimeetrit rohkem heites juba maailmameistrivõistlustele. 

Viieteistkümne startinu hulgas oli naissoo esindajaid vaid kaks. Jõgevamaad esindasid kolm meessportlast: Leino Juhkam, Arko Vool ja Endre Varik. Viimane kuulus koos projektijuht Merle Kivi ja peakohtunik Hanno Kolliga ka võistluse korraldajate hulka.

 100 m jooksus ja kaugushüppes, kus ratastoolis sportlased kaasa teha ei saanud, jäi stardinimekiri üsna lühikeseks. Mõlemad alad võitis Endre Varik (tulemused vastavalt 13,4 sekundit ja 4,97 meetrit).

 Kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes oli võistlejaid aga päris rohkesti. Klassis F6/F4 sai parema kuuli- ja kettatulemuse kirja Paul Põder (8,01 m ja 22,05 m), odaviskes läks võitja-au taas Endre Varikule tulemusega 27,2 m. Klassis F3/F2/F1 võitis Heiki Veetõusme samuti kaks ala, kuulitõuke (7,95) ja odaviske (19,95), kettaheites oli parim Väino Märjak (15,73). Eelpool nimetatud Villu Urban sai oma 7.87ga sellises "segaseltskonnas” küll alles kuuenda koha, ent tema võistlusklassis oli see tõesti kõva tulemus. Võistlusklassid määratakse invavõistlustel teatavasti puude raskusastme järgi.

 Meeste ratastoolisõidus oli kiireim Leino Juhkam, naiste samal alal Kairi Rohtmets. Ülejäänud kolm naisteala — kuulitõuke, kettaheite ja odaviske — võitis Reelika Karu (tulemused vastavalt 5.60, 10.93 ja 9.05).

 Üldiselt hindas korraldaja Endre Varik võistlust kordaläinuks.

 "Hea meel oli selle üle, et võistlusel lõi kaasa palju selliseid liikumispuudega inimesi, kes varem spordis silma pole paistnud,” ütles Endre Varik. „Nüüd said nad kindlasti innustust spordiga edasi tegelda. Hea meel oli ka selle üle, et linnapea Viktor Svjatõšev ja abilinnapea Kalmer Lain ei pidanud paljuks meie võistlust avama tulla. Mõlemad avaldasid ka soovi, et liikumispuudega inimeste kergejõustikuvõistlus Jõgeva traditsiooniliseks muutuks.”

Seega ei jää teine Jõgeva Kergejõustiku Cup arvatavasti sugugi viimaseks. Korraldajad on tänulikud Kati, Kersti ja Stelle Kivile, Piret Kollile ning Mari-Liis Raudsepale, kes võistlust läbi viia aitasid, samuti Hasartmängumaksu Nõukogule, Jõgeva linnavalitsusele ja Jõgeva Ühisgümnaasiumile, kes seda toetasid.