Kuupäev: 01.11.2007

Autor: Riina Mägi

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Jõgeva linnavalitsuse koostööprojekti raames kaardistasid kaks noort meest — Endre Varik ja Ragnar Lust — tänavu augustis ja septembris Jõgeva linna ühiskondlike hoonete ligipääsetavust. Nüüd on sellekohased andmed 51 Jõgeva linna objekti kohta kättesaadavad üle-eestilises invainfoportaalis.

Oma kahe kuu töö tulemusi tutvustasid Endre Varik ja Ragnar Lust ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke ja liikumisvabaduse kaardistamise üle-eestilise projekti meeskonna liige Arko Vool üleeile Jõgeva kultuurikeskuses. Kuulajaiks olid nii Jõgeva linnavalitsuse kui ka mõnede teiste maakonna omavalitsuste ja maavalitsuse esindajad.

 51 kaardistatud objekti hulgas oli 11 riigi- ja ühiskondlikku, 3 haridus-, 5 meditsiini- ning 5 kultuuri- ja vaba aja veetmise asutust, 1 majutus-, 2 toitlustus- ja 22 kaubandusettevõtet ning 2 tanklat. Neist osutus puudega inimestele täielikult ligipääsetavaks vaid 11. Piiratuks hinnati ligipääsu 16 objektile ning 24 hoonet jäävad kõnealusele seltskonnale ilma kõrvalise abita täiesti kättesaamatuks.

 Samas polnud kõnealuse projekti eesmärgiks mitte n-ö süüdistusmaterjali, vaid info kogumine ja selle invainfoportaali ülespanek. Aadressilt  http://liikumisvabadus.invainfo.ee leiabki huviline info ühtekokku 1133 Eestimaal paikneva objekti kohta, neist 51 siis Jõgeva linnast. Iga hoone kohta saab teada, kas see on täielikult või osaliselt ligipääsetav või puudub sellele ligipääs üldse. On välja toodud sellisedki detailid, nagu trepiastmete arv, lävepakkude kõrgus, kaldtee (juhul kui see olemas on) tõus protsentides ja pikkus, invaparkimiskoha ja inva-WC olemasolu. Lisatud on ka objekti tava- ja internetiaadress, telefoninumbrid, GPS-koordinaadid ja fotod. Viimased on tehtud ligipääsetavuse seisukohalt n-ö strateegilistest kohtadest.

 Kaugemalt tulijale

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuhi Auli Lõokese sõnul on ligipääsetavuse alane infoportaal mõeldud eelkõige n-ö väljastpoolt tulijale: kui liikumispuudega inimene soovib mõnd Eestimaa paika külastada, siis saab ta enne välja uurida, kus ta einestada, kus meelt lahutada, kus pangatehinguid teha ning kus ööbida saab.

“Samas on see mõtlemisainet pakkuv info ka omavalitsusele, kes saab selle põhjal planeerida tegevusi ühiskondlike objektide ligipääsetavuse parandamiseks,” ütles Auli Lõoke.

 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit võttis projekti algatades tõsiselt Soome kolleegide hoiatust, et ükspäinis objekte läbi helistades ei pruugi tõest infot saada. Seepärast käisid töötegijad, Jõgeval siis Endre Varik ja Ragnar Lust igal pool isiklikult kohal ning hindasid ligipääsetavust: puudega inimene ise Ragnar on ratastoolikasutaja, Endre kergema puudega) on sel alal ju kõige parem ekspert. Mõistagi said noormehed enne vajaliku koolituse.

 Kurjalt aru pärima, et mida nad seal kahekesi toimetavad, ei tulnud Ragnari ja Endre sõnul neilt keegi. See-eest said nad tööhõiveameti juures tegutsedes suure üllatuse osaliseks, kui üks autos istunud mees neilt päris, et kas nad tegelevad sellesama ligipääsetavuse kaardistamisega, mida Viljandiski hiljaaegu tehti: järelikult oli mees sellisest projektist juba kuulnud. Ühe Jõgeva majutusasutuse perenaisele serveerisid seevastu üllatuse Endre ja Ragnar: kui noormehed püüdsid selgeks teha, et asutuse välisuks on 15 cm kitsam kui nõuded ette näevad ning et sellepärast ei mahu ratastoolis inimene uksest sisse, ajas perenaine silmad suureks, sest ta polnud kuulnudki, et sellised nõuded üldse olemas on.

“Üldiselt teavad ehitajad ja rajatiste haldajad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks kehtestatud nõudeid küll, ent samas puudub neil sageli kogemus, kuidas ehitatav või renoveeritav hoone nendega vastavusse viia,” ütles Auli Lõoke. “Mõnikord pannakse n-ö puusse viimistlusmaterjalidega, mõnikord tehakse kaldtee liiga järsk, mõnikord jäetakse käsipuud paigaldamata või paigaldatakse need liiga kõrgele. Paraku pole meil kehtestatud invaeksperdi staatust ega pea sellise eksperdi allkiri seisma ka hoone vastuvõtuaktil — nii, nagu seal peab olema elektri- ja tuleohutusspetsialisti oma. Samas on meie ühingu liikmete hulgas juba üsna palju inimesi, kes end oma käe peal harinud ning võiksid eksperdina toimida.”

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Luule Palmiste märkis seepeale, et näiteks Jõgeva linnavalitsus konsulteeris oma hoone renoveerimistöid, sealhulgas kaldtee rajamist planeerides just Puuetega Inimeste Kojaga.

 Hea koostöö

Jõgeva linnavalitsus eesotsas sotsiaalala kureeriva abilinnapea Kalmer Lainiga oli Auli Lõokese sõnul Liikumispuudega Inimeste Liidule väga heaks projektipartneriks, Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda aga heaks nõuandjaks. “Kogutud info kõrval ongi projekti boonuseks see, et puuetega inimeste ja omavalitsuse vahel tekkisid väga head koostöösidemed,” ütles Auli Lõoke. “Tore oli seegi, et kaks noort meest said tänu projektile kaheks kuuks tasustatavat tööd.” Projekti tutvustaval üritusel selgus, et abilinnapea Kalmer Lain sooviks kaardistatute nimistus veel mõningaid linna objekte, sealhulgas kindlasti kõiki linnavalitsuse allasutusi. “Kui jutt käib paari-kolme objekti lisamisest, siis selle saab kindlati ära teha ka ühiskondlikus korras, kui lisada on vaja aga paarkümmend, siis peaks hakkama mõtlema uue projekti käivitamise peale,” arvas Auli Lõoke. “Seekordset projekti käsitlesimegi kui pilootprojekti, millele järgnevad vajaduse korral teised samasugused. Ning mõistagi vajab juba portaali üles pandud info pidevat täiendamist: muidu on portaal n-ö surnud. Näiteks kui valmib linnavalitsuse hoone kaldtee, siis peaks see kohe kajastuma ka portaalis.” Auli Lõokese sõnul tuleks kindlasti kaardistada ka kogu Jõgeva maakonna turismiobjektid, ent need asuvad enamasti laiali mööda eri omavalitsusi. Kes peaks aga sellisel juhul olema projektipartneriks: kas maakonna omavalitsuste liit?  Üleeilse ürituse Jõgeva kultuurikeskuses korraldaski Liikumispuudega Inimeste Liit nii selleks, et Jõgeva linnavalitsusele tehtud tööst aru anda ning samas tutvustada tehtut teistele omavalitsustele kui võimalikele projektipartneritele tulevikus.  Auli Lõokese sõnul on sarnased projektid läbi viidud Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Paides ja Sauel, käivitumas Haapsalus, Rakveres ja Tartus ning planeerimisel Hiiumaal. Nii et praegu on info liikumisvabaduse portaalis veel üsna lünklik, ent see täieneb pidevalt.